iPhonii ja iPadii

Oahpa dálkkádat, okta gáibádus geardde.

Oanehis vuorut, Beaivválaš hástalus ja 3600 gažaldaga 13 fáttá birra, ja juohke vástádusa maŋŋá čilgehus ja liŋkkat gálduide. Heaitte árvideames mii duođas lea dehálaš.

Ollislaš beassan lea mánnosaš dahje jahkásaš diŋgojupmi.

3,600
iešguđetlágan gažaldaga
13
fáttá, biepmus gitta dálkkádatdihtii
3
pakka: Rávesolbmot, Bearaš ja Mánát
7
gažaldaga juohke Beaivválaš hástalusas
Geahččal gažaldaga Rávesolbmuid pakka · Biebmu

Guhtemus čuovvovaččain lea stuorimus karbonluodda kilogramma nammii?

Deaddil vástádusa, de oainnát čilgehusa.

Gussabierggus, mii boahtá gussain mat biebmojuvvojit dušše bierggu dihte, lea gaskamearálaččat sullii 99 kg CO₂e kilogramma nammii, go fas spiinnebierggus lea sullii 12, vuoncábierggus 10 ja tofus 3.

Gáldu: Poore & Nemecek (2018), Our World in Data bokte

Manne Carbon Footprint Quiz

Lea álki árvidit boasttu das, mii lea eanemus dehálaš dálkkádahkii.

Leago guhkesmátkki girdin heajut go jagi biilavuodjin? Deaddágo ođđasisgeavaheapmi eanet go dat mii lea du lihtis? Gažaldatspeallu dahká dakkár gažaldagain oanehis vuoruid, čilge juohke vástádusa ja liŋke fáttá gálduide, vai sáhtát ieš dárkkistit loguid.

Liŋkkat gálduide
Juohke vástádusa maŋŋá gažaldatspeallu liŋke fáttá ásahusgálduide, nugo IPCC:i, NASA:i, IEA:i, FAO:i ja Our World in Data:i.
Ráhkaduvvon beaivválaš háldui
Čieža searvva gáibádusa beaivválaččat. Doaimma maid don háliidat doaimmahit. Ráhkaduvvon seamma vuođul go giela oahpahus appat.
Buorre, ii doarvái
Vállje Rávesolbmuid, Bearraša dahje Mánáid pakka ja speala iežat leavttuin. Čilgehusat dollet fáktáin, eaige bija du dovdat suttolašvuođa.
Earenoamášvuođat

Logi unna ášši mat veahkehit dálkkádatdieđuid bissut mielas.

Veršuvdna 1.1 dahká juohke vuoru speallun: stuorra vástádusruvttut, 3-2-1-lohkan, combo-ráiddut, čuoggát ja somá duohtavuohta juohke vástádusa maŋŋá.

Beaivválaš gáibádus

Čieža gažaldaga, seammát buohkaide juohke beaivvi. Speala beaivvi beaivvi maŋŋá, de du ráidu guhkku.

Golbma gáibádus pakkas

Rávesolbmot, Bearaš ja Mánát: 1200 gažaldaga juohkehaččas, čállojuvvon iešguđet ahkásaččaide ja lohkandásiide.

Áššiid ovddideapmi

Du dárkilvuohta juohke fáttás čájeha gos don leat čeahppi ja gos dus lea saji ovdánit.

19 ávvudeami

Bronsa-, silba- ja gollemearkkat ráidduid, ollislaš vuoruid, dehálaš ceahkkiid ja buot pakkaid geahččaleami ovddas.

XP & ranka

Dinet XP juohke rivttes vástádusas ja goarggát čieža árvodási Šattažis Planehta Meašttirii.

Speallat ovttas

Speallat molsut ustibiin seamma ovttadagas Pass-and-play-moduhusas, dahje speala njuolga neahtas gitta golmma olbmo vuostá Game Center bokte.

Vástádusaid geahčadeapmi

Juohke vuoru maŋŋá sáhtát geahčadit juohke gažaldaga riekta vástádusain ja dan čilgehusain.

Váldojuvvon čilgehusat

Juohke vástádusain boahtá álkes čilgehus ja guokte dahje golbma liŋkka fáttá gálduide.

Ovdáneapmi du neavvus

XP, ráiddut ja olahusat vurkejuvvojit du telefuvdnii. Ii dárbbaš kontu speallat.

Juogat iežat bohtosa

Dahkka loahpahuvvon vuorus govvakoartta maid sáhtát juogadit ustibiiguin.

Dieđalašvuohta maid vuođul

Dárkkis juohke fáttá dain ásahusain mat almmuhit dieđuid.

Juohke vástádussiidu liŋke iežas fáttá gálduide, vai sáhtát lohkat loguid doppe gos dat bohtet. Vuolábealde leat gávcci dain ásahusain maidda gažaldatspeallu liŋke.

IPCC AR6

Bargoguoibmi I, II & III

IPCC guđát árvvoštallanraporta (2021–2023) lea dálkkádatdieđa, váikkuhusaid ja luoitimiid geahpedeami referánsaárvvoštallan. Gažaldatspeallu liŋke dan čoahkkáigeassoraportii ja kapihttaliidda johtolaga, eanandoalu ja eanangeavaheami, visttiid ja bázahusaid birra.

IPCC (2023). AR6 Synthesis Report: Climate Change 2023.

NASA Climate Change

Eallima čuovggain

NASA dálkkádatrievdansiiddut čuvvot karbondioksiida, máilmmi temperatuvrra, mearradási ja jieŋa satellihtta- ja eanamihtidemiid vuođul. Daidda liŋkejuvvo dálkkádatdieđa gažaldagain.

NASA Science. "Climate Change". science.nasa.gov/climate-change.

International Energy Agency

Energiija, emissuvnnat, teknologiija

IEA siiddut johtolaga ja visttiid birra, ja dan Net Zero by 2050 -geaidnokárta, leat liŋkejuvvon johtolat-, ruovttu energiija- ja politihkkagažaldagain.

IEA (2021). Net Zero by 2050: A Roadmap for the Global Energy Sector.

Our World in Data

Ovdas dálkkádat & energiija datá

Our World in Data siiddut biebmu luottaid ja CO₂- ja liekkasgássaluoitimiid birra leat liŋkejuvvon biebmo- ja karbonrehketdoallogažaldagain.

Ritchie, H., Roser, M. & Rosado, P. (2024). "CO₂ and Greenhouse Gas Emissions". OurWorldInData.org.

FAO

Biebmo sistemat & emissuvnnat

ON Biebmo- ja eanandoalloorganisašuvnna bargu biebmovuogádagaid ja dálkkádatrievdama birra lea liŋkejuvvon biebmogažaldagain.

FAO. "Climate change". fao.org/climate-change.

GHG Protocol

Korporáhtalaš árvvoštallama standarda

GHG Protocol Corporate Standard ja Scope 3 Standard liŋkejuvvojit gažaldagain mat gusket fitnodagaid luoitimiidda ja karbonrehketdollui.

WRI/WBCSD (2015). The Greenhouse Gas Protocol: Corporate Standard (revised edition).

US EPA

Luoitingáldut ja bázahusdieđut

USA Birasgáhttendoaimmahaga siiddut liekkasgássaluoitimiid gálduid birra ja ávdnasiid, bázahusaid ja ođđasisgeavaheami birra leat liŋkejuvvon johtolat- ja bázahusgažaldagain.

US EPA. "Sources of Greenhouse Gas Emissions". epa.gov/ghgemissions.

NOAA Climate.gov

Dálkkádatdieđa čilgejuvvon

NOAA Climate.gov čilge man ollu máilmmi temperatuvra lea lassánan ja manne. Dat lea liŋkejuvvon dálkkádatdiehtagažaldagain.

Lindsey, R. & Dahlman, L. "Climate Change: Global Temperature". NOAA Climate.gov.

Eará liŋkejuvvon gáldut leat earret eará ON, UNFCCC, ICVCM, ENERGY STAR ja OECD.

Numerálaid mielde

Moadde logu maid lea ávkkálaš diehtit.

1.5°C
máilmmi liegganeapmi vuođđo Paris Agreement doaimma dohkkehit — juohke frahtsuvdna grádas lea váikkuhus.
IPCC AR6 Synthesis Report, 2023
4.7 t
CO₂ olbmo nammii jahkái fossiila boaldámušain ja industriijas: máilmmi gaskamearri jagis 2024.
Global Carbon Project, Our World in Data bokte
1/3
máilmmi liekkasviessogássaluoitimiin bohtet biebmovuogádagain, eanangeavaheamis ja eanandoalus gitta páhkkemii ja bázahusaide.
Crippa et al. (2021), Nature Food
23%
máilmmi energiijačadnon CO₂-luoitimiin bođii johtolagas jagis 2019.
IPCC AR6, bargojoavku III, kapihtal 10 (2022)
Maid lea bargat

Golbma čuohcá beaivválaš dálkkádat doaimma.

1

Viečča appa, vállje pakka

Viečča Carbon Footprint Quiz App Store:s, vállje mánnosaš dahje jahkásaš diŋgojumi ja vállje pakka Rávesolbmot, Bearaš dahje Mánát.

2

Spielet Beaivválaš Gáibádus

Čieža gáibádusa, ~3 minuhta. Seamma set buohkaide, de don sáhtát geahččat ustibiin.

3

Ráhkada doaimma

Boađe ruovttoluotta nuppi beaivvi guhkidit iežat ráiddu, háhkat XP ja rahpat olahusaid.

Jorgaluvvon juohke sajis

Dát neahttasiidu gávdno 120 gielas, earret eará máŋgga guovllu- ja unnitlogugielas.

Vállje giela vuolábealde, de sáhtát lohkat dán siiddu dan gillii. Appa fállat ja boalut gávdnojit 123 gillii; gažaldagat ja daid čilgehusat leat eŋgelasgillii.

English
English
Español
Spanish
简体中文
Chinese (Simplified)
繁體中文
Chinese (Traditional)
हिन्दी
Hindi
العربية
Arabic
Français
French
Português (BR)
Portuguese (Brazil)
Português
Portuguese (Portugal)
Русский
Russian
日本語
Japanese
Deutsch
German
한국어
Korean
Italiano
Italian
Türkçe
Turkish
Tiếng Việt
Vietnamese
Polski
Polish
Українська
Ukrainian
Nederlands
Dutch
Bahasa Indonesia
Indonesian
ไทย
Thai
Bahasa Melayu
Malay
Svenska
Swedish
Dansk
Danish
Suomi
Finnish
Norsk
Norwegian
Norsk bokmål
Norwegian Bokmål
Nynorsk
Norwegian Nynorsk
Čeština
Czech
Slovenčina
Slovak
Română
Romanian
Magyar
Hungarian
Ελληνικά
Greek
עברית
Hebrew
Hrvatski
Croatian
Български
Bulgarian
Српски
Serbian
Bosanski
Bosnian
Македонски
Macedonian
Slovenščina
Slovenian
Shqip
Albanian
Lietuvių
Lithuanian
Latviešu
Latvian
Eesti
Estonian
Malti
Maltese
Íslenska
Icelandic
Беларуская
Belarusian
English (US)
English (US)
English (UK)
English (UK)
English (AU)
English (Australia)
English (CA)
English (Canada)
Español (España)
Spanish (Spain)
Español (México)
Spanish (Mexico)
Français
French (France)
Français (Canada)
French (Canada)
Deutsch
German (Germany)
Nederlands
Dutch (Netherlands)
Català
Catalan
Català
Catalan (Spain)
Euskara
Basque
Euskara
Basque (Spain)
Galego
Galician
Asturianu
Asturian
Aragonés
Aragonese
Occitan
Occitan
Brezhoneg
Breton
Brezhoneg
Breton (France)
Corsu
Corsican
Corsu
Corsican (France)
Gaeilge
Irish
Gàidhlig
Scottish Gaelic
Cymraeg
Welsh
Kernewek
Cornish
Gaelg
Manx
Lëtzebuergesch
Luxembourgish
Frysk
Western Frisian
Plattdüütsch
Low German
Schwiizerdütsch
Swiss German
Alemannisch
Alemannic
Rumantsch
Romansh
Hornjoserbsce
Upper Sorbian
Dolnoserbski
Lower Sorbian
Kaszëbsczi
Kashubian
Ślōnski
Silesian
Русиньскый
Rusyn
ייִדיש
Yiddish
Ladino
Ladino
Føroyskt
Faroese
Davvisámegiella
Northern Sami
Åarjelsaemien
Southern Sami
Julevsámegiella
Lule Sami
Sicilianu
Sicilian
Napulitano
Neapolitan
Vèneto
Venetian
Lombard
Lombard
Piemontèis
Piedmontese
Ligure
Ligurian
Furlan
Friulian
Sardu
Sardinian
Sardu
Sardinian (Italy)
Ladin
Ladin
Akan
Akan
Eʋegbe
Ewe
Yorùbá
Yoruba
Igbo
Igbo
Fulfulde
Fula
Wolof
Wolof
Luganda
Ganda
Ikinyarwanda
Kinyarwanda
Taqbaylit
Kabyle
Tašlḥiyt
Tachelhit
Tamaziɣt
Central Atlas Tamazight
Runa Simi
Quechua
Aymar aru
Aymara
Avañe'ẽ
Guarani
ʻŌlelo Hawaiʻi
Hawaiian
Te Reo Māori
Māori
Gagana Sāmoa
Samoan
Lea fakatonga
Tongan
Reo Tahiti
Tahitian
Dábálaš gáibádusat

Dábálaččat jearat.

Man ollu Carbon Footprint Quiz máksá?
Ollislaš beassan lea mánnosaš dahje jahkásaš diŋgojupmi, nuvttá geahččaleami haga. Du riikka haddi čájehuvvo appas ovdal go dohkkehat, ja diŋgojupmi ođasmuvvá dassážii go heaittihat dan Apple-kontu ásahusain.
Leago Carbon Footprint Quiz sierra app?
Juo. Carbon Footprint Quiz lea sierra appa iPhonii ja iPadii App Store:s. Dat ii šat leat oassi Decarbonras.
Gos gáibádusat bohtet?
Gažaldagat gokčet 13 fáttá, biepmus ja johtolagas gitta dálkkádatdihtii. Juohke vástádusa maŋŋá gažaldatspeallu čájeha oanehis čilgehusa ja liŋkkaid fáttá ásahusgálduide, nugo IPCC:i, NASA:i, IEA:i, FAO:i, Our World in Data:i, GHG Protocol:i ja US EPA:i.
Gávdná Carbon Footprint Quiz mu datain?
Dát neahttasiidu ii bija cookies, iige geavat analysa- dahje reklámačuovvunreaidduid. Appas ii leat konto, reklámat iige čuovvun: du ovdáneapmi vurkejuvvo du iPhonii dahje iPadii. Neahttaspealut leat eaktodáhtolaččat ja mannet Apple Game Center bokte. Priváhtavuođaprinsihpat leat carbonfootprintquiz.com/privacy.
Makkár gielain dat gávdno?
Dát neahttasiidu gávdno 120 gillii. Appa fállat ja boalut gávdnojit 123 gillii; 3600 gažaldaga ja daid čilgehusat leat eŋgelasgillii.
Maid lea erenoamáš gaskkas golbma pakkas?
Mánát ja Bearaš geavahit álkit giela, oanehit čilgehusaid ja dovddus ovdamearkkaid. Rávesolbmuid pakka manná čiekŋaleappot politihkkii, karbonrehketdollui ja lonuhusaide.
Sáhtá mu luohkká / fitnodat geavahit dan?
Klássas ja joavkkus geavaheapmi lea buresboahtin. Pass-and-play dagaha ahte guokte speallára sáhttiba speallat vuorrovuolláin ovtta telefuvnnas. Čále hello@carbonfootprintquiz.com, de mii veahkehit du álggahit.

Speala otná Beaivválaš gáibádusa.

Carbon Footprint Quiz iPhonii ja iPadii. Gáibida iOS 17.0 dahje ođđasut.

QR-koda mii rahpá Carbon Footprint Quiz App Store:s

Leatgo dihtora guoras? Skánne koda iPhone-kámerain, de Carbon Footprint Quiz rahppojuvvo App Store:s.