Juohkka vásstádussiejddo liŋkki iesj fáttá gáldojda, vaj máhtá lågojt låhkåt danna gånnå dá båhti. Vuolemusán li gáktsa dain ásadusájs majda gatjálvisspiello liŋkki.
IPCC AR6
Bargoguvllus I, II & III
IPCC gudát árvustallamraporta (2021–2023) la dálkádakdutkama, váikkudusáj ja luojttemij giehpedime referánssaárvustallam. Gatjálvisspiello liŋkki dan tjoahkkájgæssoraportaj ja kapihttalijda jåhtusa, ednambargo ja ednamanodime, visttij ja báhttsadusáj birra.
IPCC (2023). AR6 Synthesis Report: Climate Change 2023.
NASA Climate Change
Vital Signs of the Planet
NASA dálkádakrievddamsiejdo tjuovvu karbondioksidav, væráldij temperatuvrav, mærradásev ja jiegŋav satellihtta- ja ednammihttimij vuodon. Dajda liŋkkiduvvá dálkádakdutkamgatjálvisáj baktu.
NASA Science. "Climate Change". science.nasa.gov/climate-change.
International Energy Agency
Energiija, emissuvnnat, teknologija
IEA siejdo jåhtusa ja visttij birra, ja dan Net Zero by 2050 -geaidnokárta, li liŋkkidum jåhtusa-, ruoddaenergiija- ja politihkkagatjálvisájs.
IEA (2021). Net Zero by 2050: A Roadmap for the Global Energy Sector.
Our World in Data
Open klimat & energiija datat
Our World in Data siejdo biebmo luottaj ja CO₂- ja liekkasgássaluojttemij birra li liŋkkidum biebmo- ja karbåvnnårehketdoallogatjálvisájs.
Ritchie, H., Roser, M. & Rosado, P. (2024). "CO₂ and Greenhouse Gas Emissions". OurWorldInData.org.
FAO
Biebmu sistemat & emissuvnnat
AN Biebmo- ja ednambargoorganisasjåvnå barggo biebmovuogádagáj ja dálkádakrievddama birra l liŋkkidum biebmogatjálvisájs.
FAO. "Climate change". fao.org/climate-change.
GHG Protocol
Korporáhtta ávkkálašvuohta standardat
GHG Protocol Corporate Standard ja Scope 3 Standard liŋkkiduvvi gatjálvisáj baktu ma guosski fidnoj luojttemijda ja karbonrehketdoallamij.
WRI/WBCSD (2015). The Greenhouse Gas Protocol: Corporate Standard (revised edition).
US EPA
Luojttemgáldo ja bázádusdiedo
USA Birrasvarjjalimdirektoráhta siejdo liekkasgássaluojttemij gáldoj birra ja ávdnasij, báhttsadusáj ja ådåsis anodime birra li liŋkkidum jåhtusa- ja báhttsadusgatjálvisájs.
US EPA. "Sources of Greenhouse Gas Emissions". epa.gov/ghgemissions.
NOAA Climate.gov
Dálkádakdutkam tjielggidum
NOAA Climate.gov tjielggi man ålov væráldij temperatuvrra l lassánam ja manen. Dat l liŋkkidum dálkádakdutkamgatjálvisájs.
Lindsey, R. & Dahlman, L. "Climate Change: Global Temperature". NOAA Climate.gov.
Ietjá liŋkkidum gáldo li ietján AN, UNFCCC, ICVCM, ENERGY STAR ja OECD.