Oanes vuoro, Biejvválasj hásstalus ja 2,700+ gatjálvisá 13 fáttá birra, ja juohkka vásstádusá maŋŋel tjielggidus ja liŋka gáldojda. Hiejte árvvedimes mij duodaj la ájnas.
Decarbonr la sæmmi juohkusa karbonluodda-appa iPhone:aj. Ålles Carbon Footprint Quiz boahtá appa boahtte ådåsmahttemin.
Gåhtimusán dáj gaskan la stuorámus karbonluodda kilogramma nali?
Deddi vásstádusáv, de vuojná tjielggidusáv.
Gussabiergon, mij boahtá gussajs ma bierggo diehti biebmoduvvi, la gasskamærráj sulle 99 kg CO₂e kilogramma nali, gå ham svijnnabiergon la sulle 12, vuontsabiergon 10 ja tofun 3.
Gáldo: Poore & Nemecek (2018), Our World in Data baktu
La gus guhkesmátke girddem nåbbåt gå jahke biilavuodjem? Dettu gus ådåsis anátjimmusá ienep gå dat mij la duv lidtjan? Gatjálvisspiello dahká dakkir gatjálvisájs oanes vuorojt, tjielggi juohkka vásstádusáv ja liŋkki fáttá gáldojda, vaj ietja máhtá lågojt dárkestit.
Gájkka dá gullu ålles gatjálvisspielluj mij boahtá Decarbonrij boahtte ådåsmahttemin.
Gietjav gatjálvisá, sæmmi gájkajda juohkka biejve. Spella biejve biejve maŋŋel, de duv biejvveráddo guhkku.
Ållessjattuga, Bearrajustitlasj ja Máná, juohkka akta tjáledum iesj lågådássáj ja juogedum 13 fáttáj.
Duv dárkkelisvuohta juohkka fáttán vuoset gánna le tjiehppe ja gánna duv la sadje åvddånit.
Bronssa-, silbba- ja gållemerka biejvveráddoj, ålles vuoroj, ájnas dásij ja gájkka pakkaj gæhttjalime åvdås.
Ane XP juohkka riektes vásstádusás ja gåarggi gietjav árvvodásev Sjaddagis Planehta Mæstárij.
Guokta spellijiddje spelliba vuorrolattjat akta telefåvnån, jåhtelis gilppusin ustebijn, æjgádijn jali klássaustebijn.
Juohkka vuoro maŋŋel máhtá gehtjadit juohkka gatjálvisáv riektes vásstádusájn ja dan tjielggidusájn.
Juohkka vásstádusájn boahtá álkkes tjielggidus ja guokta jali gålmmå liŋka fáttá gáldojda.
XP, biejvveráddo ja jåksusa vurkkiduvvi duv telefåvnnåj. I dárbaha konttov spellamij.
Dága låppåduvvam vuoros gåvåkårtav maj máhtá ustebij juogadit.
Juohkka vásstádussiejddo liŋkki iesj fáttá gáldojda, vaj máhtá lågojt låhkåt danna gånnå dá båhti. Vuolemusán li gáktsa dain ásadusájs majda gatjálvisspiello liŋkki.
IPCC gudát árvustallamraporta (2021–2023) la dálkádakdutkama, váikkudusáj ja luojttemij giehpedime referánssaárvustallam. Gatjálvisspiello liŋkki dan tjoahkkájgæssoraportaj ja kapihttalijda jåhtusa, ednambargo ja ednamanodime, visttij ja dálkádakpolitihka birra.
IPCC (2023). AR6 Synthesis Report: Climate Change 2023.
NASA dálkádakrievddamsiejdo tjuovvu karbondioksidav, væráldij temperatuvrav, mærradásev ja jiegŋav satellihtta- ja ednammihttimij vuodon. Dajda liŋkkiduvvá dálkádakdutkamgatjálvisáj baktu.
NASA Science. "Climate Change". science.nasa.gov/climate-change.
IEA analysajda jåhtusa, visttij, liekkapumpaj, dáhtáguovdátjij ja videostreamema birra liŋkkiduvvá dáj fáttáj gatjálvisáj baktu.
IEA (2022). The Future of Heat Pumps.
Our World in Data siejdojda biebmo ja mátkoj karbonluoda, CO₂- ja liegasviessogássaluojttemij ja tjáhtjeanodime birra liŋkkiduvvá biebmo-, jåhtus-, tjáhtje- ja karbonrehketdoallogatjálvisáj baktu.
Ritchie, H., Roser, M. & Rosado, P. (2024). "CO₂ and Greenhouse Gas Emissions". OurWorldInData.org.
Aktijduvvam nasjåvnåj biebmo- ja ednambargoorganisasjåvnå bargguj dálkádakrievddama, biebmotjuoldelime ja biebmobázádusáj birra liŋkkiduvvá biebmogatjálvisáj baktu.
FAO (2011). "Global food losses and food waste: Extent, causes and prevention".
GHG Protocol Corporate Standard ja Scope 3 Standard liŋkkiduvvi gatjálvisáj baktu ma guosski fidnoj luojttemijda ja karbonrehketdoallamij.
WRI/WBCSD (2015). The Greenhouse Gas Protocol: Corporate Standard (revised edition).
USA birasvarjjalimdirektoráhta siejdojda liegasviessogássaj, bázádusáj ja ådåsis anátjimmusá, kompåstirima ja tjáhtjeseasstema birra liŋkkiduvvá bázádus-, tjáhtje-, oasstem- ja karbonrehketdoallogatjálvisáj baktu.
US EPA. "Overview of Greenhouse Gases". epa.gov/ghgemissions.
NOAA Climate.gov tjielggi man ålov karbondioksidda la atmosfærran ja manen dat ájn lasánná. Dasi liŋkkiduvvá dálkádakdutkamgatjálvisáj baktu.
Lindsey, R. "Climate Change: Atmospheric Carbon Dioxide". NOAA Climate.gov.
Ietjá liŋkkidum gáldo li ietján UNFCCC, ICVCM, ENERGY STAR, fueleconomy.gov ja Ellen MacArthur Foundation.
Ållessjattuga, Bearraj jali Máná, juohkka akta tjáledum iesj lågådássáj.
Čieža spurngar, ~3 minuhta. Seamma set buohkaide, de don sáhtát geahččat ustit.
Boade fas nuppe biejve guhkedittjat ietjat biejvveráddov, åttjudittjat XP ja rahpatjit jåksusijt.
Válde gielav vuolemusán, de máhtá dáv siejdov dan gielan låhkåt. Gatjálvisspielo gatjálvisá li tjáledum eŋgilasgiellaj.
Decarbonr la karbonluodda-appa iPhone:aj sæmmi juohkusis mij dagáj Carbon Footprint Quiz. Dárbaha iOS 17.6 jali ådåsap.
Le gus dihtora lahka? Skánne kodav iPhone-kámerajn, de Decarbonr rahpasuvvá App Store:n.